Timo Porval MTÜ-st Õpilasest ettevõtjaks www.ettevotja.ee-st palus mul reklaamida ja kommenteerida tema ja kaasaautorite poolt kirjutatud ettevõtlusvormide ülevaadet.
Minu arust on väga hea, et ettevõtlust toetavaid internetilehti ja organisatsioone meil on ja, et sellised vabatahtlikud kolmanda sektori toetusorganisatsioonid nagu Õpilasest Ettevõtjaks teisi aidata tahavad ja ettevõtlikku meelt edendavad!
Ettevõtlusvormide ülevaade on hästi kujundatud ja päris hea kokkuvõtlik materjal ettevõtlusvormidest ja sellest kuidas erinevaid ettevõtteid käivitada. Ma täiendaks seda dokumenti veel järgmiste punktidega:
- www.aktiva.ee on hästi hea koht kogu ettevõtlusalase info kogumiseks.
- Igal juhul tuleb arvestada ettevõtte moodustamisel raamatupidaja tasuga. Minu teada on see Eestis täna minimaalselt 500 kr/k. Lootus, et ehk hakkan ise bilanssi kokku panema, majandusaastaaruandeid kirjutama ja algdokumente arvele võtma on asjatu. Pigem tasub ettevõtjal oma aeg ettevõtlusele kulutada. Sellest tulenevalt ei ole mõtet teha ettevõtet, millel ei ole tulusid ega õiget äritegevust.
- Ettevõtlusvormide dokumendis toonitatakse OÜ ja AS-i eelisena seda, et omanikel puudub isiklik OÜ kohustuste tagamise kohustus. See on nii, aga seda teavad väga hästi ka pangad, äripartnerid ja hankijad. Ühesõnaga ega keegi sellistele tühjadele väikefirmadele laenu või kaupa ei anna ilma, et omanikud personaalselt seda tagaksid.
- Kohe alguses tasub tähelepanu pöörata omanike, juhtide ja võtmetöötajate vaheliste suhete reguleerimisele. Tasub sõlmida tähtsaid kokkuleppeid kirjalikult. Kirjalik ja konkreetne kokkulepe ei ole mitte teineteise usaldamatuse märk vaid väga hea viis tülisid vältida. Ettevõtte osaliste vahelised tülid ja erimeelsused on juba väga vana probleem. Näiteks agendi probleemi ja selle võimalikke lahendusi on uuritud juba sajandeid. Kui mängus on suured rahad, suured võlad, palju tööd, siis on tülid kerged tekkima.
Thursday, October 22, 2009
Wednesday, October 14, 2009
Ehitamine: BIM.
Neljapäeval, 15.10, toimub ITL-i (Infotehnoloogia liit) ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu ühisseminar Tark ehitamine IKT lahendusi kasutades. ITL koostöös edumeelsemate ehitajate ja projekteerijatega soovivad viia Eesti ehituse uuele tasemele - tasemele kus projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse tänapäevaseid IT süsteeme ja võimalusi - ehk BIM modelleerimist.
Olen mõnda aega pool hobi, pool töö korras BIM modelleerimise arenguid järginud - esinen ka homsel seminaril lühikese ettekandega. Arvan, et juba täna tasub kõigil ehitussektori ettevõtetel hakata BIM teemaga tegelema. Kümne aasta pärast ei ole ehitussektoris ettevõtteid, kes ei valdaks BIM modelleerimist - sarnaselt nagu IT sektoris ei ole täna tegijaid, kes ei teaks mis on ITIL. Julgen veel ennustada, et kahe aasta pärast ei saa enam riigi ja suurematel hangetel osaleda ilma BIM temaatikat valdamata. Ostjad ei taha enam kõiki vigu lihtsalt kinni maksta ja hakkavad tänapäevaste meetodite kasutamist nõudma.
BIM vallas on täna Eestis eesrindlased juba olemas: EAReng, Convisio, RKAS.
BIM modelleerimise kasutuselevõtt on ehituse jaoks väga oluline ja kasulik muudatus, aga ka väga raske ellu viia. Raske, sest eeldab kõigi ehituses osalevate osapoolte - materjalitootjate, projekteerijate, ehitajate koostööd. Raske, sest eeldab uute IT vahendite, IFC standardite ja töömetoodikate kasutuselevõttu.
Teisest küljest jälle väga kasulik, sest võimaldab modelleerida ehitamist, energiakulu ja ripplagede võimalikke doominoefekte juba projekteerimise faasis. Kasulik, sest vähendab segadusi ja "jamasid" (a la toru ja ventilatsioonisaht peaksid projektide järgi samas kohas olema) ehitamise ajal.
Lõpuks natuke emotsionaalsem repliik Solarise keskuse kohta. Eesti pääses eile väga napilt väga tõsisest katastroofist. Kui see "kerge akustiline" lagi (25 kg/m2) oleks kukkunud alla siis kui saal oleks rahvast täis olnud, siis oleks meil olnud tegemist Estonia laevahuku mastaapi katastroofiga.
Kui siit edasi mõelda, et me Eestis ehitaks sama ühiskondliku korralduse, Keskerakondliku kultuuri ja kiirelt-ning-odavalt töökorralduse ning metoodikatega tuumajaama, siis:
- võiks ka juhtuda katastroofiline doominoefekt ÜHE detaili lagunemisel.
- võiks jaam saada kasutusloa ja pandaks käima nädalaid enne viimaste tööde lõpetamist. (Solarise ümber sebib tänagi kümneid ehitajaid.)
- võidaks detailplaneeringu kinnitamisel ja ehitusloa andmisel tuumajaama kirjeldada kui tehast, mis toob ümbruskonna elanikele kõrgema ja toredama elatustaseme. Valmis saades selguks aga, et näedsa hoopis tuumajaam ehitati. (Solarisest pidi ka alguses saama kultuurikeskus, alles valmis saades selgus, et ta on täitsa tavaline ostukeskus.)
- Mille ehitamiseks tuleb ilm-tingimata lammutada mõni olemasolev, töökindel ja kinni püsiva laega korralik hoone.
Sunday, September 27, 2009
Ettevõtte alustamisest
Lugesin ühe Ettevõtluse aine raames läbi paar alustava ettevõtja stardipäevikut. Soovitan ka lugeda. Minu jaoks oli nende lugude moraal järgmine.
Mida arvestada oma ettevõtte alustamisel.
1. Ettevalmistus
Mõlema uue ettevõtte stardipäevikust tuleb välja ettevõtte käivitamisele eelneva ettevalmistamise tähtsus. Kusjuures alustamiseks ei peaks siinkohal lugema mitte ettevõtte registreerimist vaid aktiivse tegutsemise jaoks vajalike suurte kulutuste tegemise hetke: kohviku rendilepingu sõlmimist või töökohast loobumist. Ettevalmistamise all pean siin silmas võib-olla tavapärasest natuke erinevat vaatenurka: suhete loomist, õppimist, varude kogumist ja maksimaalselt paljude asjade ära tegemist enne alustamist.
1.1. Suhete loomine
Mõlema ettevõtja, eriti Caffe Truffe, lood näitasid kuivõrd oluline on omada palju tuttavaid, häid suhteid ja kontakte. Kontakte on vaja tulevaste klientide leidmiseks, asjade (põhivara) hankimiseks, asjaajamise korraldamiseks ja kõiksugu tööde tegemiseks. Ilmselgelt tasub suhtevõrgustik luua enne kui ettevõttega alustada. Kui alustada kontaktide otsimisega alles siis kui ettevõte on juba moodustatud, tuleb arvestada, et see võtab nii aega kui ka nõuab tööd, seega peaks jälgima, et sellel ajal ettevõtte kulud ei oleks veel liiga suured ja saaks suhete loomisega tegeleda. Suhete loomine on raskelt mõõdetav ja paljudele ka kindlasti raske, aga tegemist on kindlasti ühe tähtsaima eduteguriga.
1.2. Kõige olulisemate suhete loomine ehk partnerid ja töötajad
Inimesed on iga ettevõtmise puhul kesksel kohal. Olgu tegemist kohviku, ehituse või keerukat mikrobioloogia tehnoloogiat arendava firmaga, ikka on lõppkokkuvõttes inimesed need kes otsustavad ettevõtmise edukuse, mitte masinad, patendid või ruumid. Kõige olulisemad inimesed on uue ettevõtja jaoks partnerid ja seejärel esimesed töötajad. Selge on see, et kui partneritega ei suudeta ühistele kokkulepetele jõuda, siis on ettevõtmine läbi. Olgu firma ja idee ise ja firma majanduslikult ükskõik kui heal järjel – segadus partnerite vahel viib kindlasti kas lahku minekuni või halvemal juhul pankrotini. Heade partnerite leidmine on aga väga raske. Keerukuse iseloomustamiseks võrdleksin ettevõtja partneri leidmist kaasa leidmise ja perekonna loomisega:
- Nii pere moodustamisel kui ka ettevõtte käivitamisel on alguses väga raske: raha on vähe, aega ei ole, tööd on palju, kõik on ebakindel.
- Nii pere kui ettevõtte puhul peab partnerite vahel olema 100% usaldus. Usaldus, et partner annab endast maksimumi, et ta aitab häda olukorras ja et ta rahaga plehku ei pane.
- Ettevõtte ja pere alguses ei ole välja kujunenud kokkuleppeid kuidas midagi tehakse, kuidas otsustatakse, kes mida otsustab ja kuidas kokkulepetele jõutakse. Suhtlemisoskused ja kokkulepetele jõudmine on seega keerukas, aga väga tähtis.
- Abikaasa leidmiseks on traditsiooniliselt välja kujunenud ühiskondlikud struktuurid ja tavad ööklubide, tantsuseltside, kursapidude jms. näol – ettevõtlus-partneri jaoks selliseid struktuure ei ole.
- Pere puhul aitavad armastus ja seks pehmendada emotsioone….ettevõtte partnerite puhul loodus selliseid abilisi ette ei ole näinud.
- Õnneks ei ole ettevõtluse puhul erinevalt perest lahkuminek ja teise partneri otsimine moraalselt taunitav ega põhjusta inimtragöödiat süütutele lastele.
Lisaks partneritele on väga tähtsad ka töötajad. Eriti alguses kus firma ei suuda pakkuda kõrget palka ja stabiilsust ning teisalt on iga töötaja panus väga selgelt otsustav, on heade töötajate kaasamine väga kriitiline edufaktor.
1.3. Õppimine
„Loll ja tema raha lähevad ruttu lahku“ on öelnud Olari Taal. Lisaks luksauto ostmisele, SMS laenu võtmisele on üks kindel viis oma rahast lahku minemiseks ettevõtte alustamine ilma, et oleks selge ülevaade ettevõtte tegevusvaldkonnast, turust, konkurentidest, raamatupidamisest ja seadusandlusest. Kindlasti ei pea kõike ise teadma, aga üldine ülevaade peaks kõigist neist valdkondadest olema ja väga abiks on kui tead „kedagi kes teab“ ja kohti kus vajalik info kirjas on.
Viimastel aastatel on Eestis üha tähtsamaks muutunud EAS-i ja omavalitsuste kaudu jagatavate (euro)toetuste tundmine. See on väga mahukas valdkond ja tihti peale päris suurt kirjatööd nõudev kuid see tasub endale selgeks teha, sest võimaldab ettevõtte jaoks nii olulisel alguse ajal saada täiendavat kapitali ja abi.
Igasuguse õppimise puhul on vana tõde see, et tehes õpib inimene kõige paremini. Seega on üheks heaks võimaluseks proovida ettevõtte alustamist paar korda võttes selleks väheseid riske. Näiteks osaledes aktiivselt mõne teise ettevõtmise alustamises töötajana või käivitades oma ettevõte, aga mitte teha kohe suuri kulutusi vaid testides ideid kas koos teistega või lihtsalt rääkides. Viimane meetod on ka väga kasulik suhete loomiseks ja kogemuste saamiseks.
1.4. Varude kogumine ja maksimaalselt paljude asjade ette ära tegemine.
Kindel on see, et enne ettevõtte käivitamist ei ole võimalik kõiki juhtumeid, kulusid ning ära langevaid tulusid ette ennustada. Seetõttu ei ole mõistlik näiteks ehitada kogu ettevõtmist üles laenuraha peale. Arvestada tuleb ka isiklike laenude ja kuludega.
Raha ei ole ainuke mida tasub enne „suure panga peale minekut“ ehk suurte kohustuste võtmist varuda. Kindlasti tasub „varuda plaane“ ehk teha tagavara plaane, mida käivitada siis kui esialgse plaani rakendamisel suuri raskusi tekib. Päris ja tagavara plaanid võiksid olla midagi enamat kui lihtsalt mõte või kirjatükk. Näiteks võiks neid ette arutada inimestega kelle abi võib nende rakendamisel vaja minna ja sõlmida ka eelnevaid kokkuleppeid.
Väga oluline on planeerida ajavaru. Ajavaru kahes mõttes. Esiteks ei tohi eeldada, et kõik läheb nii nagu alguses plaanitud ja sõlmida klientide, töötajate, partnerite ja hankijatega kokkuleppeid liiga varaste tähtaegadega. Teiseks ei tohi eeldada, et tulevased tulud hakkavad laekuma nii nagu planeeritud – reeglina hakkavad nad tulema hiljem ja hoopis väiksemas mahus. Seega kui ettevõtja perel on tagavara raha oma kodulaenu maksmiseks järgnevaks 6 kuuks, siis ei tasu minna suure hurraaga käivitama äriplaani, mis „suure tõenäosusega“ lubab esimesi tulusid 6. kuul peale käivitamist.
2. Aeg
Kõige suuremaks defitsiidiks on alustava ettevõtja jaoks aeg. Aeg on paljudel juhtudel isegi suurem probleem kui raha. Aja säästmiseks tasub rakendada järgmist:
- Mitte karta tööde ostmist. Näiteks raamatupidamist saab teha ise, aga targem on ta raamatupidajalt osta. Kindlasti oskab väikeettevõtte puhul ettevõtja ise teha alguses peaaegu kõiki vajalikke töid kuid kiiruse huvides on paljud tööd targem anda teistele teha.
- Valida hoolikalt projekte kus osaleda. Tänu väga positiivsele kolmanda sektori arengule on Eestis tänapäeval võimalik kogu oma aeg ja veel 10 korda lisaks kulutada heategevuslike ettevõtmiste peale. Näiteks koolitada oma valdkonnas teisi, kirjutada artikleid, osaleda valdkonna liitude ja klubide tegevusel. See on kindlasti vajalik ja aitab ettevõtte turundusele kaasa, aga kuhugile tuleb piir tõmmata ja valik projektide vahel enda jaoks teha.
- Teha enne maksimaalselt palju ära. Näiteks õppida selgeks valitud valdkond ja vajalikud töömeetodid. Teiseks saab ette valmistada ja endale selgeks teha kogu vajalik paberimajandus. Kirjutada valmis lepingu, arve, taotluse blanketid või kasvõi kirjutada enne valmis EAS-i starditoetuse jaoks vajalik äriplaan, mida siis õige aja kättejõudmisel ainult kohendada.
- Mitte teha üksi vaid koos. Praktika näitab selgelt, et koos on inimesed efektiivsemad kui üksi tegutsedes ega me niisama pole kogunenud elama sadade tuhandetena kõrvuti ühes linnas.
Mida arvestada oma ettevõtte alustamisel.
1. Ettevalmistus
Mõlema uue ettevõtte stardipäevikust tuleb välja ettevõtte käivitamisele eelneva ettevalmistamise tähtsus. Kusjuures alustamiseks ei peaks siinkohal lugema mitte ettevõtte registreerimist vaid aktiivse tegutsemise jaoks vajalike suurte kulutuste tegemise hetke: kohviku rendilepingu sõlmimist või töökohast loobumist. Ettevalmistamise all pean siin silmas võib-olla tavapärasest natuke erinevat vaatenurka: suhete loomist, õppimist, varude kogumist ja maksimaalselt paljude asjade ära tegemist enne alustamist.
1.1. Suhete loomine
Mõlema ettevõtja, eriti Caffe Truffe, lood näitasid kuivõrd oluline on omada palju tuttavaid, häid suhteid ja kontakte. Kontakte on vaja tulevaste klientide leidmiseks, asjade (põhivara) hankimiseks, asjaajamise korraldamiseks ja kõiksugu tööde tegemiseks. Ilmselgelt tasub suhtevõrgustik luua enne kui ettevõttega alustada. Kui alustada kontaktide otsimisega alles siis kui ettevõte on juba moodustatud, tuleb arvestada, et see võtab nii aega kui ka nõuab tööd, seega peaks jälgima, et sellel ajal ettevõtte kulud ei oleks veel liiga suured ja saaks suhete loomisega tegeleda. Suhete loomine on raskelt mõõdetav ja paljudele ka kindlasti raske, aga tegemist on kindlasti ühe tähtsaima eduteguriga.
1.2. Kõige olulisemate suhete loomine ehk partnerid ja töötajad
Inimesed on iga ettevõtmise puhul kesksel kohal. Olgu tegemist kohviku, ehituse või keerukat mikrobioloogia tehnoloogiat arendava firmaga, ikka on lõppkokkuvõttes inimesed need kes otsustavad ettevõtmise edukuse, mitte masinad, patendid või ruumid. Kõige olulisemad inimesed on uue ettevõtja jaoks partnerid ja seejärel esimesed töötajad. Selge on see, et kui partneritega ei suudeta ühistele kokkulepetele jõuda, siis on ettevõtmine läbi. Olgu firma ja idee ise ja firma majanduslikult ükskõik kui heal järjel – segadus partnerite vahel viib kindlasti kas lahku minekuni või halvemal juhul pankrotini. Heade partnerite leidmine on aga väga raske. Keerukuse iseloomustamiseks võrdleksin ettevõtja partneri leidmist kaasa leidmise ja perekonna loomisega:
- Nii pere moodustamisel kui ka ettevõtte käivitamisel on alguses väga raske: raha on vähe, aega ei ole, tööd on palju, kõik on ebakindel.
- Nii pere kui ettevõtte puhul peab partnerite vahel olema 100% usaldus. Usaldus, et partner annab endast maksimumi, et ta aitab häda olukorras ja et ta rahaga plehku ei pane.
- Ettevõtte ja pere alguses ei ole välja kujunenud kokkuleppeid kuidas midagi tehakse, kuidas otsustatakse, kes mida otsustab ja kuidas kokkulepetele jõutakse. Suhtlemisoskused ja kokkulepetele jõudmine on seega keerukas, aga väga tähtis.
- Abikaasa leidmiseks on traditsiooniliselt välja kujunenud ühiskondlikud struktuurid ja tavad ööklubide, tantsuseltside, kursapidude jms. näol – ettevõtlus-partneri jaoks selliseid struktuure ei ole.
- Pere puhul aitavad armastus ja seks pehmendada emotsioone….ettevõtte partnerite puhul loodus selliseid abilisi ette ei ole näinud.
- Õnneks ei ole ettevõtluse puhul erinevalt perest lahkuminek ja teise partneri otsimine moraalselt taunitav ega põhjusta inimtragöödiat süütutele lastele.
Lisaks partneritele on väga tähtsad ka töötajad. Eriti alguses kus firma ei suuda pakkuda kõrget palka ja stabiilsust ning teisalt on iga töötaja panus väga selgelt otsustav, on heade töötajate kaasamine väga kriitiline edufaktor.
1.3. Õppimine
„Loll ja tema raha lähevad ruttu lahku“ on öelnud Olari Taal. Lisaks luksauto ostmisele, SMS laenu võtmisele on üks kindel viis oma rahast lahku minemiseks ettevõtte alustamine ilma, et oleks selge ülevaade ettevõtte tegevusvaldkonnast, turust, konkurentidest, raamatupidamisest ja seadusandlusest. Kindlasti ei pea kõike ise teadma, aga üldine ülevaade peaks kõigist neist valdkondadest olema ja väga abiks on kui tead „kedagi kes teab“ ja kohti kus vajalik info kirjas on.
Viimastel aastatel on Eestis üha tähtsamaks muutunud EAS-i ja omavalitsuste kaudu jagatavate (euro)toetuste tundmine. See on väga mahukas valdkond ja tihti peale päris suurt kirjatööd nõudev kuid see tasub endale selgeks teha, sest võimaldab ettevõtte jaoks nii olulisel alguse ajal saada täiendavat kapitali ja abi.
Igasuguse õppimise puhul on vana tõde see, et tehes õpib inimene kõige paremini. Seega on üheks heaks võimaluseks proovida ettevõtte alustamist paar korda võttes selleks väheseid riske. Näiteks osaledes aktiivselt mõne teise ettevõtmise alustamises töötajana või käivitades oma ettevõte, aga mitte teha kohe suuri kulutusi vaid testides ideid kas koos teistega või lihtsalt rääkides. Viimane meetod on ka väga kasulik suhete loomiseks ja kogemuste saamiseks.
1.4. Varude kogumine ja maksimaalselt paljude asjade ette ära tegemine.
Kindel on see, et enne ettevõtte käivitamist ei ole võimalik kõiki juhtumeid, kulusid ning ära langevaid tulusid ette ennustada. Seetõttu ei ole mõistlik näiteks ehitada kogu ettevõtmist üles laenuraha peale. Arvestada tuleb ka isiklike laenude ja kuludega.
Raha ei ole ainuke mida tasub enne „suure panga peale minekut“ ehk suurte kohustuste võtmist varuda. Kindlasti tasub „varuda plaane“ ehk teha tagavara plaane, mida käivitada siis kui esialgse plaani rakendamisel suuri raskusi tekib. Päris ja tagavara plaanid võiksid olla midagi enamat kui lihtsalt mõte või kirjatükk. Näiteks võiks neid ette arutada inimestega kelle abi võib nende rakendamisel vaja minna ja sõlmida ka eelnevaid kokkuleppeid.
Väga oluline on planeerida ajavaru. Ajavaru kahes mõttes. Esiteks ei tohi eeldada, et kõik läheb nii nagu alguses plaanitud ja sõlmida klientide, töötajate, partnerite ja hankijatega kokkuleppeid liiga varaste tähtaegadega. Teiseks ei tohi eeldada, et tulevased tulud hakkavad laekuma nii nagu planeeritud – reeglina hakkavad nad tulema hiljem ja hoopis väiksemas mahus. Seega kui ettevõtja perel on tagavara raha oma kodulaenu maksmiseks järgnevaks 6 kuuks, siis ei tasu minna suure hurraaga käivitama äriplaani, mis „suure tõenäosusega“ lubab esimesi tulusid 6. kuul peale käivitamist.
2. Aeg
Kõige suuremaks defitsiidiks on alustava ettevõtja jaoks aeg. Aeg on paljudel juhtudel isegi suurem probleem kui raha. Aja säästmiseks tasub rakendada järgmist:
- Mitte karta tööde ostmist. Näiteks raamatupidamist saab teha ise, aga targem on ta raamatupidajalt osta. Kindlasti oskab väikeettevõtte puhul ettevõtja ise teha alguses peaaegu kõiki vajalikke töid kuid kiiruse huvides on paljud tööd targem anda teistele teha.
- Valida hoolikalt projekte kus osaleda. Tänu väga positiivsele kolmanda sektori arengule on Eestis tänapäeval võimalik kogu oma aeg ja veel 10 korda lisaks kulutada heategevuslike ettevõtmiste peale. Näiteks koolitada oma valdkonnas teisi, kirjutada artikleid, osaleda valdkonna liitude ja klubide tegevusel. See on kindlasti vajalik ja aitab ettevõtte turundusele kaasa, aga kuhugile tuleb piir tõmmata ja valik projektide vahel enda jaoks teha.
- Teha enne maksimaalselt palju ära. Näiteks õppida selgeks valitud valdkond ja vajalikud töömeetodid. Teiseks saab ette valmistada ja endale selgeks teha kogu vajalik paberimajandus. Kirjutada valmis lepingu, arve, taotluse blanketid või kasvõi kirjutada enne valmis EAS-i starditoetuse jaoks vajalik äriplaan, mida siis õige aja kättejõudmisel ainult kohendada.
- Mitte teha üksi vaid koos. Praktika näitab selgelt, et koos on inimesed efektiivsemad kui üksi tegutsedes ega me niisama pole kogunenud elama sadade tuhandetena kõrvuti ühes linnas.
Saturday, September 26, 2009
Ärieliidist
Viimases Ekspressis on kaks üle kahe lehe lugu Eesti ettevõtjatest Toomas Sildmäest ja Hans H. Luigest. Mõlemad on ettevõtjatena saavutanud palju ja kindlasti on ühed edukamad tegijad Eesti ühiskonnas. (Kuigi hr. Sildmäe ilmselt viimasel ajal enam mitte nii väga) Aga....
...aga minu arust on kurb, et meie meediastaar-arvamusliider-ettevõtjate hulgas pole praktiliselt ühtegi tegijat kes oleks teinud midagi innovaatilist, uudset ja tõsiselt ekspordile orienteeritut. Kedagi kes oleks maailma kodanik, oskaks inglise keeles vabalt lugeda ja kirjutada. Kelle jaoks luksusauto omamise asemel oleks tähtis Maailma või vähemalt Euroopat muutev ettevõtmine. Ma ootan päeva kus Keskpäevatunnis räägivad maailma ja Eesti asjadest Sten Tammkivi, Seecamp-l võidu auhinna saanud Erply loojad, Eesti IKT Demokeskuse aktiivsed liikmed, Linnar Viik või kasvõi Fortumo juhid. On aeg muutuseks ja Eesti populaarse ärieliidi põlvkonna vahetuseks. :-) Kinnisvara, kasiino, viinatootmine ja liising-Cayenne ei ole enam popi ja noortepärase ettevõtja imago.
...aga minu arust on kurb, et meie meediastaar-arvamusliider-ettevõtjate hulgas pole praktiliselt ühtegi tegijat kes oleks teinud midagi innovaatilist, uudset ja tõsiselt ekspordile orienteeritut. Kedagi kes oleks maailma kodanik, oskaks inglise keeles vabalt lugeda ja kirjutada. Kelle jaoks luksusauto omamise asemel oleks tähtis Maailma või vähemalt Euroopat muutev ettevõtmine. Ma ootan päeva kus Keskpäevatunnis räägivad maailma ja Eesti asjadest Sten Tammkivi, Seecamp-l võidu auhinna saanud Erply loojad, Eesti IKT Demokeskuse aktiivsed liikmed, Linnar Viik või kasvõi Fortumo juhid. On aeg muutuseks ja Eesti populaarse ärieliidi põlvkonna vahetuseks. :-) Kinnisvara, kasiino, viinatootmine ja liising-Cayenne ei ole enam popi ja noortepärase ettevõtja imago.
Friday, September 18, 2009
Tigerprises
Kirjutan koos Toivo Tänavsuuga lugusid tehnoloogiablogisse www.tigerprises.com. Seetõttu olen viimasel ajal ka vähem siin blogida jõudnud. Loe minu tänast lugu Õnnepangast ja liitu pangaga.
Kui oled ise huvitava tehnoloogiaprojektiga seotud ja tahad sellest laiemale maailmale teada anda, siis kirjuta mulle! mart.ridala@microlink.ee
Kui oled ise huvitava tehnoloogiaprojektiga seotud ja tahad sellest laiemale maailmale teada anda, siis kirjuta mulle! mart.ridala@microlink.ee
Thursday, August 20, 2009
EAS majandus
Viimasel paaril kuul olen nii MicroLinki äriarenduses kui Tigerprises.com jaoks artikleid kirjutades sattunud aina enam ja enam EAS-i toetuste teemale. Kohati tundub, et kogu elu käibki nende toetuste ümber. Praktiliselt iga Eesti ettevõte kes tegeleb tehnoloogia, ekspordi või mõlemaga on tõsiselt ette võtnud EAS-st toetuse saamise. Paljud on juba ka toetust saanud.
Mida näitavad numbrid?Kui EAS on kuue kuuga välja jaganud 2,54 miljardi eest toetusi, siis samal perioodil on kogu Eesti riigihangete maht olnud 35,1 miljardit krooni (Riigihangete registri statistika). Kindlasti on trend, et EAS-i toetuste maht kasvab samas kui riik oma ostusid ilmselt vähendab või vähemalt ei kasvata.
Mis võivad olla selle trendi tulemused? Kindlasti see, et toetuste taotlemisest on saanud vajalik võimekus igas ettevõttes. Ehk müügi, turunduse, tootmise, teeninduse, logistika oskuse kõrvale on tekkinud üks vajalik oskus. Mõneti võib ka seda võrrelda oskusega riigihangetel osaleda. Teiseks tuleb loota, et EAS enda toetuste avaldusi, nõudeid ja aruandlust arendab selliselt, et nende täitmine on aina enam kasulik ka muul otstarbel kui lihtsalt toetuse enda saamiseks. Ehk, et EAS-i taotlusdokumentide näol tõesti on tegemist strateegiliste plaanidega mida järgitakse ja mida ka ellu viiakse.
Väga tähtis on, et kogu toetuste kompleks sünnitaks elujõulisi ja iseseisvaid ettevõtmisi, mis suudaks elada ka ilma toetuseta. See on muide väga tõsine väljakutse ning väga palju on maailmas näiteid kus riiklikud toetused on sünnitanud pikas perspektiivis abituid ja toetusest sõltuvaid ettevõtteid - isegi terveid majandusharusid. Kõige klassikalisem on muidugi Euroopa põllumajandus, aga halvad on toetuste lõpptulemused olnud ka näiteks laevaehituses terves maailmas, Jaapani panganduses/lennunduses/põllumajanduses või kasvõi Venemaa autotööstuses.
Kommenteerige!
Mida näitavad numbrid?Kui EAS on kuue kuuga välja jaganud 2,54 miljardi eest toetusi, siis samal perioodil on kogu Eesti riigihangete maht olnud 35,1 miljardit krooni (Riigihangete registri statistika). Kindlasti on trend, et EAS-i toetuste maht kasvab samas kui riik oma ostusid ilmselt vähendab või vähemalt ei kasvata.
Mis võivad olla selle trendi tulemused? Kindlasti see, et toetuste taotlemisest on saanud vajalik võimekus igas ettevõttes. Ehk müügi, turunduse, tootmise, teeninduse, logistika oskuse kõrvale on tekkinud üks vajalik oskus. Mõneti võib ka seda võrrelda oskusega riigihangetel osaleda. Teiseks tuleb loota, et EAS enda toetuste avaldusi, nõudeid ja aruandlust arendab selliselt, et nende täitmine on aina enam kasulik ka muul otstarbel kui lihtsalt toetuse enda saamiseks. Ehk, et EAS-i taotlusdokumentide näol tõesti on tegemist strateegiliste plaanidega mida järgitakse ja mida ka ellu viiakse.
Väga tähtis on, et kogu toetuste kompleks sünnitaks elujõulisi ja iseseisvaid ettevõtmisi, mis suudaks elada ka ilma toetuseta. See on muide väga tõsine väljakutse ning väga palju on maailmas näiteid kus riiklikud toetused on sünnitanud pikas perspektiivis abituid ja toetusest sõltuvaid ettevõtteid - isegi terveid majandusharusid. Kõige klassikalisem on muidugi Euroopa põllumajandus, aga halvad on toetuste lõpptulemused olnud ka näiteks laevaehituses terves maailmas, Jaapani panganduses/lennunduses/põllumajanduses või kasvõi Venemaa autotööstuses.
Kommenteerige!
Tuesday, July 28, 2009
Kuidas jälle ree peale saada?
Mõned nädalad tagasi kirjutas Heido Vitsur Päevalehes hea artikli sellest kuidas Eesti majandust peale kriisi paremaks saada. Soovitan lugeda! Tegelikult küll oli artikli toon väga pessimistlik ja pigem ohtusid välja toov kui lahendusi pakkuv. Ma täiendaks hr. Vitsuri mõttekäiku ühe positiivse mõtte ja mõne positiivse ettepanekuga.
Väide 1. 2004-2008 ei saanudki meie innovaatline eksportiv tööstus areneda.
Makrotasandi numbreid vaadates oli periood 2004-2008 Eesti jaoks üsna kesine - sisuliselt laenurahaga tarbimine. Eksport kasvas väga minimaalselt, import ja välisvõlg aga märkimisväärselt. Majanduses nagu me teame on aga makroökonoomika mikrode summa. Mikrotasemel valitses mäletatavasti neil aastatel väga huvitav olukord. Kinnisvara, jaekaubanduse ja tööturu buum. Kui lähtuda tõest, et ettevõtte ülesanne on oma omanike vara maksimeerimine, siis oli selge, et tegeleda tuleb täie rauaga kinnisvaraga ja kaubandusega. Seega olid juhid valiku ees:
- investeerides keerukasse ekspordi ja/või innovatsiooni projekti oli ja on u.30% tõenäosus teenida umbes kuni 20% kasumit.
- investeerides kinnisvarasse või kaubandusse oli u.90% tõenäosus duubeldada raha aastaga.
See valik ei ole ju mingi valik ja seega sündisidki kümned kinnisvarafirmad, Kalev investeeris kommitootmise asemel Kalev REC-i, ML-Arvutid hakkasid arvutitootmise asemel Enteri kaubandusketti arendama ja kõik helgemad pead tegelesid köögimööbli ja automüügiga. Teiselt poolt ahistasid meid kõiki inflatsioon ja närviline tööturg. Tööd oli palju ning lisaks ametialasele tööle olid kõik helgemad pead soetanud endale uue kodu, mis vajas ostmist, ehitamist ja remontimist.
Selle kõige tulemus oligi see, et ekspordile või innovatsioonile ei olnud aega ega võimalust mõelda ning seda ei tehtudki.
Nüüd on olukord teine ja 30% tõenäosus 20% kasumit teenida on päris hea variant, eriti kui alternatiiviks on 90%ne tõenäosus kinnisvara või jaekaubandusega tegeledes pankrotistuda. Nii, et kokkuvõttes hakkab uus olukord mikrotasandil 6 kuu kuni aasta jooksul muutma ka makrotasandil nähtavaid numbreid. Seda muidugi ainult tänu kõvale tööle, vähenevatele palkadele ning kõvematele ja tarkadele pingutustele.
Väide 2. Riik peaks tegelema ikkagi suurte asjadega.
Palju on arutletud selle üle, et kas riik peaks sekkuma majandusse ja kuidas ning kui aktiivselt. Kindlasti peaks riik enda majandusega tegelema, aga mina arvan, et alustada tuleks suurtest asjadest, millest on kindlasti ka kasu, mitte tegelema mikrojuhtimisega ja siksima riigitüüri kord siia kord sinna.
Suured asjad, millest on kindlasti kasu on haridus ja demograafia. Tark rahvas saab edukalt hakkama igas majandussituatsioonis. Suurendades panustust haridusse meil lihtsalt saab ainult paremaks minna. Teine "koht" kuhu vananev Lääne tsivilisatsioon kindlasti peab panustama on lapsed. Mida rohkem lapsi - mida rohkem tarku ja töökaid lapsi, seda parem on meie elu ja seda väiksemad on meid rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid. Loomulikult on haridus ja demograafia valdkonnad kus tänased otsused (vanemapalk, laste hääleõigus, õpetajate palgatõus) annavad mõõdetavaid tulemusi alles aastatega, aga neisse valdkondadesse panustades on meie ühiskonnal parem nii majanduslikult kui ka hingeliselt.
Mulle meeldib riigi majandusest ja ettevõtete juhtimisest mõeldes järgmine analoog: Riik on nagu suur naftatanker. Naftatankeri tüüri peab keerama väga rahulikult kuid kindlalt ja õiges suunas. Valed ja liiga järsud pööramised toovad kaasa karilesõidu .... kuid alles mitme tunni või päeva pärast. Õige juhtimine seevastu paneb kogu tohutu massi liikuma õiges suunas ja väga suure inertsiga. Sellel aastal on Eestit üritatud juhtida mitte nagu suurt laeva vaid nagu autot....kusjuures olulisi pöördeid on tehtud tihti öösel ja pärast 48h tööpäevi. Eks me paari aasta jooksul näeme, et millised on käibemaksu tõusu, säästukavade jms. tagajärjed. Kindlasti on suur tõenäosus, et paljud neist toovad positiivseid tulemusi. Eks õnne ju vahest ka on.
Aga jah, iseenesest ei juhtu midagi. Kui täna on meie jooksevkonto defitsiit kahanenud peaaegu nulli ning meie laenukoormus on pigem kahanemas kui kasvamas, siis vähemalt võib mingil kergelt loota, et enam hullemaks ei lähe. Paremaks saab aga minna ainult läbi uute ettevõtmiste ja töö - mis aga ei tähenda kindlasti 15% palgatõusu aastas vaid pigem 1,5%. Meie panustused haridusse ja lastesse hakkavad tulemusi tooma alles aastate pärast ja ka siis vaikses ja rahulikus tempos.
Aa...ja lõpuks siis küsimus, et kust siis raha võtta, et haridusse ja lastesse (vanemapalka, lasteaedadesse, koolidesse, õpetajate palka) panustada. Noh ausalt öeldes on (eri)pensionid selline väga suur kulu, mis ei muuda majandussituatsiooni perspektiivis mitte mingilgi määral paremaks, ei muuda inimesi targemaks või töökamaks ja mida kõigele lisaks kriisi aastal mitte ei ole vähendatud vaid hoopis tõstetud.
Väide 1. 2004-2008 ei saanudki meie innovaatline eksportiv tööstus areneda.
Makrotasandi numbreid vaadates oli periood 2004-2008 Eesti jaoks üsna kesine - sisuliselt laenurahaga tarbimine. Eksport kasvas väga minimaalselt, import ja välisvõlg aga märkimisväärselt. Majanduses nagu me teame on aga makroökonoomika mikrode summa. Mikrotasemel valitses mäletatavasti neil aastatel väga huvitav olukord. Kinnisvara, jaekaubanduse ja tööturu buum. Kui lähtuda tõest, et ettevõtte ülesanne on oma omanike vara maksimeerimine, siis oli selge, et tegeleda tuleb täie rauaga kinnisvaraga ja kaubandusega. Seega olid juhid valiku ees:
- investeerides keerukasse ekspordi ja/või innovatsiooni projekti oli ja on u.30% tõenäosus teenida umbes kuni 20% kasumit.
- investeerides kinnisvarasse või kaubandusse oli u.90% tõenäosus duubeldada raha aastaga.
See valik ei ole ju mingi valik ja seega sündisidki kümned kinnisvarafirmad, Kalev investeeris kommitootmise asemel Kalev REC-i, ML-Arvutid hakkasid arvutitootmise asemel Enteri kaubandusketti arendama ja kõik helgemad pead tegelesid köögimööbli ja automüügiga. Teiselt poolt ahistasid meid kõiki inflatsioon ja närviline tööturg. Tööd oli palju ning lisaks ametialasele tööle olid kõik helgemad pead soetanud endale uue kodu, mis vajas ostmist, ehitamist ja remontimist.
Selle kõige tulemus oligi see, et ekspordile või innovatsioonile ei olnud aega ega võimalust mõelda ning seda ei tehtudki.
Nüüd on olukord teine ja 30% tõenäosus 20% kasumit teenida on päris hea variant, eriti kui alternatiiviks on 90%ne tõenäosus kinnisvara või jaekaubandusega tegeledes pankrotistuda. Nii, et kokkuvõttes hakkab uus olukord mikrotasandil 6 kuu kuni aasta jooksul muutma ka makrotasandil nähtavaid numbreid. Seda muidugi ainult tänu kõvale tööle, vähenevatele palkadele ning kõvematele ja tarkadele pingutustele.
Väide 2. Riik peaks tegelema ikkagi suurte asjadega.
Palju on arutletud selle üle, et kas riik peaks sekkuma majandusse ja kuidas ning kui aktiivselt. Kindlasti peaks riik enda majandusega tegelema, aga mina arvan, et alustada tuleks suurtest asjadest, millest on kindlasti ka kasu, mitte tegelema mikrojuhtimisega ja siksima riigitüüri kord siia kord sinna.
Suured asjad, millest on kindlasti kasu on haridus ja demograafia. Tark rahvas saab edukalt hakkama igas majandussituatsioonis. Suurendades panustust haridusse meil lihtsalt saab ainult paremaks minna. Teine "koht" kuhu vananev Lääne tsivilisatsioon kindlasti peab panustama on lapsed. Mida rohkem lapsi - mida rohkem tarku ja töökaid lapsi, seda parem on meie elu ja seda väiksemad on meid rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid. Loomulikult on haridus ja demograafia valdkonnad kus tänased otsused (vanemapalk, laste hääleõigus, õpetajate palgatõus) annavad mõõdetavaid tulemusi alles aastatega, aga neisse valdkondadesse panustades on meie ühiskonnal parem nii majanduslikult kui ka hingeliselt.
Mulle meeldib riigi majandusest ja ettevõtete juhtimisest mõeldes järgmine analoog: Riik on nagu suur naftatanker. Naftatankeri tüüri peab keerama väga rahulikult kuid kindlalt ja õiges suunas. Valed ja liiga järsud pööramised toovad kaasa karilesõidu .... kuid alles mitme tunni või päeva pärast. Õige juhtimine seevastu paneb kogu tohutu massi liikuma õiges suunas ja väga suure inertsiga. Sellel aastal on Eestit üritatud juhtida mitte nagu suurt laeva vaid nagu autot....kusjuures olulisi pöördeid on tehtud tihti öösel ja pärast 48h tööpäevi. Eks me paari aasta jooksul näeme, et millised on käibemaksu tõusu, säästukavade jms. tagajärjed. Kindlasti on suur tõenäosus, et paljud neist toovad positiivseid tulemusi. Eks õnne ju vahest ka on.
Aga jah, iseenesest ei juhtu midagi. Kui täna on meie jooksevkonto defitsiit kahanenud peaaegu nulli ning meie laenukoormus on pigem kahanemas kui kasvamas, siis vähemalt võib mingil kergelt loota, et enam hullemaks ei lähe. Paremaks saab aga minna ainult läbi uute ettevõtmiste ja töö - mis aga ei tähenda kindlasti 15% palgatõusu aastas vaid pigem 1,5%. Meie panustused haridusse ja lastesse hakkavad tulemusi tooma alles aastate pärast ja ka siis vaikses ja rahulikus tempos.
Aa...ja lõpuks siis küsimus, et kust siis raha võtta, et haridusse ja lastesse (vanemapalka, lasteaedadesse, koolidesse, õpetajate palka) panustada. Noh ausalt öeldes on (eri)pensionid selline väga suur kulu, mis ei muuda majandussituatsiooni perspektiivis mitte mingilgi määral paremaks, ei muuda inimesi targemaks või töökamaks ja mida kõigele lisaks kriisi aastal mitte ei ole vähendatud vaid hoopis tõstetud.
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
